Pikemat aega on plaanis olnud küpsetada ise rukkileiba. Ilma pärmita. No vot ei meeldi pärm.
Esialgu oli plaanitud isand Juuretis ise valmistada, aga täna Rakvere laadalt hakkas pihku 25 krooni eest karbikene selle kuulsa ja õrna hingega.

Võtsime siis koos emaga asja käsile. Seltsis segasem ja väikene vein kitsejuustu ja sinihallitusjuustuga käis ka asja juurde. Jõudsime jahust sülearvutit piideldes järeldusele, et rukkileiva retsepte leidub interneti avarustes sadu. Tegime siis miskit stiilis “kuldne kesktee”.

Kapist sai leitud kõige suurem kauss ning sinna valatud käesooja vett 1,5 liitrit. Vette asetasime õrnalt Juuretise ja segasin selle käte abil ühtlaselt. Jahu läks selle koguse kohta vist küll pisut palju – 1kg. Aga eks see homme selgub. Igatahes segasin sõrmedega olluse läbi ja panin talle õrna jahukihi peale. Puhas ruuduline rätik katteks ja sooja seisma.

Homme hommikul läheb edasi. Või tagasi. Või on tainas meie elupaiga hommikuks katnud ühtlase kihiga. Põnevus tapab.