Räägu talu leivameistrid on tulnud väga heade maitsekoosluste peale:
1. Vürtsköömnetega
2. Koriandriga
3. Metspähklite ja päevalilleseemnega (võib lisada ka rosinaid ja muud paremat)
4. Parmesani ja suitsupeekoniga. Lihtsalt suurepärane mekk!
5. Küüslauguga
6. Kadakamarjaga
Räägu talu asub ühes imekaunis ja kavalas paigas, millest teavad ainult rukkiräägud. Nagu vanadel taludel ikka, on ka Räägu talus oma rukkileib, mis on rääkude maitse järgi ainult rukkijahust valmistet.
Koostisosad:
korralik rukkileivajuuretis
1,5 l käesooja vett
1 kilo täistera rukki lihtjahu
u 800 g – 1 kg täistera sõre rukkijahu
8 tl peent meresoola
u 200 – 250 g fariinsuhkrut
maitsestamiseks vürtsköömneid ja koriandrit
Valmistamine:
1. päev
Sega juuretis 1,5 l käesooja veega suures savimörnikus ning sega juurde nii palju täistera rukki lihtjahu, et tekiks keefiritaoline ollus. Kata mörnik toidukile ja rätikuga ning pane ööks või kauemaks sooja kohta elama. Selleks sobib hästi ka põrandaküttega põrand.
2. päev
Võta mörnikult rätik ja kile. Ollus mörnikus peaks mullitama ja eraldama spetsiifilist leivalõhna. Nüüd lisa juuretisesegule sool ja suhkur. Sega kätega. Lisa ülejäänud rukki lihtjahu ja sega. Nüüd hakka jupphaaval lisama sõredat jahu, kuniks tekib kobe leivatainas. Sõtku hoolega.
Siinkohal tuleb võtta järgmiseks leivateoks juuretist!!!
Nüüd jaga tainas kahte mörnikusse. Ühte sõtku juurde ohtralt koriandrit ja teisse ohtralt vürtsköömneid.
Jaga taignad nelja leivavormi. Kata vormid ruuduliste rätikutega ning vii need sooja kerkima. Meil kerkivad leivakesed soojal saunalaval. Ahju võib väikese tule alla teha, aga tuleb jälgida, et temperatuur väga suureks (nii umbes 40 kraadist) kõrgemaks ei kerkiks. Lase neil kerkida 2-4 tundi.
Soojenda ahi 250 kraadi juurde ja surka vormid ahju. Lase neil nii küpseda 25 minutit koos ventilaatoriga, siis keera kraad 200 kraadi juurde ning lase veel 25 minutit küpseda. Nüüd kui lõhn juba tapab, võta leivad ahjust ja mässi nad puhastesse märgadesse rätikutesse.
Nüüd on see koht, kus peaks laskma leival maha jahtuda, aga elu on näidanud, et üks soe leivake läheb kohe käiku ning manustub koos värkse võiga.
Juuretis on külmkapis ootamas järgmist küpsetamist.
Leivategu ja autosõidu eksam on säärased asjad, mis reeglina esimese korraga välja ei tule.
Aga ma olen selle reegli igat pidi murdnud.
Niisiis, ärkasin koos kuke ja koiduga ja roomasin “leivaastjat” tarides köögi poole. Isand Juuretis oli võimsalt hoos.
Lisasin segule veel umbes 800g rukkijahu ning 200g nisujahu. Maitsestasin 250g suhkru ja 6tl soolaga. Sõtkusin õrnalt läbi, kuniks segu oli ühtlane ja hakkas pisut vastu. Õige hetk järgmise leivateo jaoks võtta juuretist. Too isand istub mul hetkel külmkapis ja kehtib nii umbes kaks nädalat.
Järgnevalt tuli miskit omamoodi teha, ning traditsioonide kohaselt sai taignasegule lisatud ka peotäis köömneid.
Jagasin taigna mitte kõige osavamalt neljaks. Märgade kätega vormisin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile pätsid. Kõik neli tulid pisut erineva suurusega ja jaotusid kahele plaadile. Pätsid jätsin sooja tunnikeseks kerkima. Vahepeal ei suutnud kiusatusele vastu seista ja kahvliga “kammkeraamikat” tehtud.
Ahjustumine toimus esimesed 20 minutit 220 kraadi juures ja järgnevad 40 minutit 180 kraadi juures. Kogu selle aja vältel tajusin, kuidas naabrid nuuksusid, sest meie korterist leviv hõng oli lihtsalt suurepärane.
Kill! Tegi praeahi. Ja plaaditäied krõbedakoorikuga pätsikestega liikusid lauale märja rätiku sisse jahtuma.
Mõne aja pärast sai kiusatus kassist võitu, ning saagisin esimese viilu. Võid peale ja soe leib sulas suus. Ma ei ole enesekiitja.. aga parim leib, mis ma saanud olen.
.
Võtsime siis koos emaga asja käsile. Seltsis segasem ja väikene vein kitsejuustu ja sinihallitusjuustuga käis ka asja juurde. Jõudsime jahust sülearvutit piideldes järeldusele, et rukkileiva retsepte leidub interneti avarustes sadu. Tegime siis miskit stiilis “kuldne kesktee”.
Kapist sai leitud kõige suurem kauss ning sinna valatud käesooja vett 1,5 liitrit. Vette asetasime õrnalt Juuretise ja segasin selle käte abil ühtlaselt. Jahu läks selle koguse kohta vist küll pisut palju – 1kg. Aga eks see homme selgub. Igatahes segasin sõrmedega olluse läbi ja panin talle õrna jahukihi peale. Puhas ruuduline rätik katteks ja sooja seisma.
Homme hommikul läheb edasi. Või tagasi. Või on tainas meie elupaiga hommikuks katnud ühtlase kihiga. Põnevus tapab.
