Category Archives: nostalgia

Suussasulava värske-kapsa-hakkliha-hautis

Posted on by
Reply

Üks lihtsamaid ja klassikalisemaid kõhutäiteid, mis valmib ruttu ja ei nõua erilist rakeriteadust.

Koostisosad:

keskmine värske kapsapea

600g hakkliha

soola

pipart

sörts vett


Valmistamine:

Haki kapsapea peeneks ja viska suurde potti. Lisa potti sörts vett ja pane pott tulele. Tambi mingi köögiriistaga kapsad nats pehmemaks ja lase vaikselt kaane all podiseda. Lisa kenakesti soola.

Sellel pane hakkliha pannile ja prae läbi, lisa palju pipart.

Kui kapsas on peaaegu pehme, kupata hakkliha kapsale juurde ja sega. Maitse! Vajadusel lisa veel soola või pipart. Lase potil tulel veel mõnda aega podiseda.

Serveeri värske keedetud kartuliga.

Vanavanaema Liisi kanasupp

Posted on by
1

Minu lemmiksupiks on täiesti traditsiooniline kanasupp klimpidega a la minu vanavanaema Liisi. Olen nii kurb, et olin nõnna väike, kui ta pilvedele puhkama läks ning temaga praktiliselt ei kohtunudki, kuid tunnen, et ta on kusagil olemas ning valvab meie üle. Olen tema kohta nii palju lugusid kuulnud ning alati kui hing on haige või elu tundub raske, siis mõtlen tema peale ning hakkab kohe kergem.

Ja siis teen seda suppi ka.

Koostisosad (kogus: “sajale venelasele”):

1 terve kana/broiler

umbes 13 kartulit

2 suurt porgandit

4 l vett

soola

maitserohelist (tilli, peterselli)

Klimbid:

nisujahu

1 muna

soola

valget pipart

Valmistamine:

Pane kana veega suurde potti keema. Korja keemise alguses kogunev vaht ära. Peale vahu ära korjamist lisa suppi puhastatud ja tükeldatud porgandid ja lase sel tasasel tulel tund aega keeda. Seejärel võta umbes kulbitäis või rohkem kanasupipuljongit hilisemaks klimbitarbeks kõrvale ja lase sel jahtuda. Lisa supile puhastatud ja tükeldatud kartulid ja maitsesta supp soolaga. Maitse!

Vahepeal tee valmis klimbitainas – sega jahtunud puljong ühe munaga, maitsesta soola ja valge pipraga ning lisa jahu, kuniks segu on parajalt paks ja veniv. Tõenäoliselt on siis juba aeg klimpide tegemiseks ka – selleks kummuta lusikas haaval klimbitainast keevasse suppi. Tähele tasuks panna, et kaks klimpi ei läeks korraga ühte kohta, siis klimbid võivad kokku sulada ja muutuda liialt suureks. Keeda suppi veel nii kaua, et kartulid oleks pehmed ja klimbid kerkinud. Vahepeal võid lisada ka maitserohelised – peterselli ja tilli ning igaks juhuks veel maitset kontrollida. Vajadusel lisa soola.

Serveerimiseks tõsta suurele taldrikule kana. Kõrvale pane kahvlid ja soolatoosi. Supi kõrvale on sealt mõnus kanaliha nokkida. :)

Kui tahad head puljongit – lase kanal supis keemise lõpuni olla, kui aga head kana – võta kana natukene enne keetmise lõppu välja. :)

Klassikaline hapukapsasupp

Posted on by
Reply

Tõeliselt mõnus seestsoojendav tuisuilma söök. Mõeldes juba lähenevale iseseisvuspäevale…

Koostisosad:

1 kg hapukapsast

1 kg pekiga sealiha

1/2 klaasi kruupe

1 sibul

3 loorberilehte

musta terapipart

meresoola

(suhkrut)

3 l vett

Valmistamine:

Pane liha potti ja pane selle juurde ka üks kooritud terve sibul. Seejärel loputa hapukapsas liigsest hapususest kraani alla ja nõruta. Lisa see lihale. Vala potti umbes 3 liitrit vett ja pane pott tulele. Mõne aja pärast lisa klaasitäis kruupe. Keeda suppi umbes poolteist tundi, siis maitsesta loorberi, musta terapipra ja vastavalt maitsele siis meresoola ja vahel ka tsutikese suhkruga. Keeda veel pool tundi. Pärast keetmist võta potist liha välja ja lõika tükkideks.

Serveeri koos keedetud kartuli ja hapukoorega. Samuti koos lihaga.

Jõulupraad a la minu ema :)

Posted on by
Reply
Igal jõululaupäeval on ema küpsetanud terve päeva seapraadi. Alati on meil olnud suur 5-7 kilone praetükk ja ausalt öeldes on iga kord tegemine mõneti ajaliselt ja temperatuuriliselt erinenud, aga selline timmimine tuleb kogemusega. Sestap ei ole mul ka täpset retsepti. Aga NB! Vesi ei tohi ahjupannilt kunagi kaduda ja ei tohi unustada kastmist.
Koostisosad:
1 suur (päris mitme kilone) sea praetükk
soola
pipart
kuuma vett



Valmistamine:

Pane praetükk ahjuplaadile/muule nõule kamar allapoole. Kata ahjuplaadi põhi veega. Küpseta põssat 200+ kraadi juures umbes pool tundi. Nüüd võta praad ahjust välja ja keera kamarapool üles. Terava noaga lõika kamar ruuduliseks. Hõõru põssat igast küljest ja ka kamara pealt ohtra soola-pipra seguga. Kontrolli, et pannil oleks vett. Pane põssa ahju tagasi.

Olenevalt lihatüki suurusest prae põrsast 200 kraadi juures edasi, kuniks kamar tundub pealt pruuniks läinud ja krõbedaks (ajavahemik võib olla pool tundi kuni tund aega). Siis vähenda temperatuuri vähelhaaval kuni umbes 100 kraadini. Aeg-ajalt pannileemega kastes ja vett lisades küpseta praadi iga kilo kohta tund aega (kokku umbes iga kilo kohta tund + üks tund juurde). Mida kauem on liha madalas temperatuuris, seda mahlasem see jääb. Kasutada võib ka liha sisetemperatuuri mõõdikut. Küpse prae sisetemperatuur on 70 kraadi.
Serveeri kapsaste ja keedukartulitega.

Lihtne õunakoogiamps

Posted on by
Reply
Järgnev on minu meelest kõige lihtsam õunakook, mis üldse olla saab. Teeme seda üpris tihti, sest ei nõua erilist andekust ega ka eriti palju aega, aga tulemus on siiski ülihea.

Koostisosad:
mõnisada grammi muretainast
7-8 õuna (antonovkad on kõige paremad)
suhkrut
kaneeli
võid
Valmistamine:
Mätsi eelnevalt valmistatud muretaigen koogivormi või küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Püüa teha hästi õhukene kiht, siis tuleb kook eriline krõmps ja kujutab endast rohkem hõrku küpsist mahlakate õuntega.
Pane valmismätsitud koogipõhi 200 kraadisesse ahju umbes viieks minutiks. Sellal tükelda ja puhasta õunad.
Võta eelküpsenud koogipõhi ahjust välja (ära ahju kinni keera ega temperatuuri muuda). Lao põhjale tihedalt õunad ja puista üle ohtra kaneeliga. Lisa ka pisut suhkrut. Pruuni suhkruga tuleb isegi parem kui tavalisega. Ning samuti lisa peale pisikesed killud võid, mis koogi küpsedes sulab koos suhkruga mõnusaks karamelliks.
Küpseta kooki 200 kraadi juures umbes 20-30 minutit kuni see on mõnusalt kuldpruun ja tuba head lõhna täis. Enne sööma asumist lase jahtuda.

Kaerahelbepätsid

Posted on by
Reply
Meenutusi lapsepõlvest. :) Head rammusad ja meeste lemmikud. Retsept raamatust “Küpsetame ise II” (Laine Remmelgas). Aastast 1990.
Koostisosad:2 muna
1/2 klaasi suhkrut
100g võid
pisut soola
300g kaerahelbeid

Valmistamine:

Munad vahustatakse suhkruga, lisatakse või (sulatatud) ja kaerahelbed, maitseks veidi soola. Teelusikaga tõstetakse küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed ja küpsetatakse u 200 kraadi juures helepruuniks. Enne tarvitamist lasta tunnikene jahtuda, muidu võivad küpsised olla pisut liiga pehmed ja pudedad.

 

Perestroika-aegne mustikakook

Posted on by
Reply

Selle koogikese küpsetasin küll juba kuu aega tagasi, aga nüüd lõpuks leidsin üles pildid ja mõtlesin selle siia siiski ära postitada. Retsept perestroika-aegsest Laine Remmelgase kokaraamatust: Küpsetame ise II.

Põhjaks muretainas. Mina valisin soolase muretaigna seekord poest. Eelmisest suvest mälestus, et magusal taignal jäi kook liiga lääge. Aga siiski retsept täpselt raamatust, mahutavus on ahjuplaat:

Põhi:
250g margariini või võid
250g jahu
soola
kuni pool klaasi vett

Kate:
1l mustikaid
1 klaas suhkrut
3 spl kartulijahu

Jahu segatakse kiiresti pehme margariiniga, lisatakse nii palju vett, et saab pehme taigna. Taigen surutakse palliks ja lastakse külmkapis taheneda. Seejärel rullitakse küpsetusplaadile lahti, servad veidi kõrgemaks. Suhkur segatakse kartulijahuga ja seejärel marjadega. Marjad laotatakse ühtlaselt taignale. Kooki küpsetatakse 225 kraadi juures ahjus 30-35 minutit. Lahti lõigatakse jahtunult.

Kukeseenesoust

Posted on by
Reply

Kätte on jõudmas kukeseeneaeg. Leidsin ka Rakvere turult neid ülihäid seeni. :) Tegime emaga selle aasta esimese kukeseenesousti.

Vaja:

500g kukeseeni
1 sibul
50g võid
1/2l piima
soola
valget pipart
3 spl nisujahu

Puhasta kukeseened ja viska need kuivale teflonpannile ning õrnalt liigutades auruta suurem osa veest välja. Siis lisa peeneks hakitud sibul ja või ning prae läbi. Seejärel lisa jahu ning pärast jahuga segamist piim. Enne keema hakkamist lisa maitseained – sool ja pipar. Lase soustil kaane all podiseda umbes 10 minutit ning raputa üle värskete sibulavarretükkidega.

Serveerida koos värskete keedukartulitega ning salatiga.

Ingela stiilis maasikarull

Posted on by
Reply

Puhkuse alguse puhul oli vaja millegi maitsa ja heaga kere ja mõistust kosutada. Seekord siis rullbiskviit.

Biskviit:

5 muna
2dl suhkrut
1dl jahu
1dl tärklist
1tl küpsetuspulbrit

Munavalged vahustada kõvaks vahuks. Munakollased vahustada suhkruga helekollaseks ning segada õrnalt munavalgega. Sega omavahel jahu, tärklis ja küpsetuspulber ning sõelu see õrnalt segades munadele juurde. Valmis segu kummuta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 10 minutit 200 kraadi juures. Ahi peab eelnevalt olema juba 200 kraadi saavutanud

Kummuta valminud biskviit koheselt teisele suhkruga kaetud küpsetuspaberile. Kata külma märja rätikuga ja jäta seisma kuniks teed kreemi.

Kreem:

200g Philadelphia toorjuustu (mitte väherasvast)
400g vahukoort
2 spl tuhksuhkrut
1tl vaniljesuhkrut
1/2 kg maasikaid

Tükelda maasikad pooleks või neljaks (või lasta nuimiksriga puruks ja segada hiljem kreemi sisse. Testimistvajav variant!).
Vahusta toorjuust kohevaks. Vahusta eraldi vahukoor tuhksuhkru ja vaniljesuhkruga. Sega toorjuust ja vahukoor omavahel. See segu jaga mõtteliselt kaheks.

Nüüd otsi üles oma biskviit. Eemalda rätik. Määri biskviidile pool toorjuustu-vahukoore segust ja lao peale poole maasikatest. Nüüd keera kook ettevaatlikult tihedalt rulli. Määri rullile ülejäänud segu ja kata maasikatega.

Nüüd parim osa: lõika ära mõlemad otsad, et oleks ilusam rullbiskviiti serveerida. Söö ära üks ots ja teine anna parimale kokanduskaaslasele.

Soovitus on enne serveerimist lasta koogil natukene seista. Serveerimiseks võib kaunistada värskete piparmündilehtedega – annab hoopis omamoodi sürreaalselt hea maitseelamuse.

Vanaema rabarberikook

Posted on by
Reply


Meie pere klassika :)

Sisu:

muretaigen
6 muna
6 spl suhkrut
6 spl jahu
rabarberivarsi
kaneeli
vanilje

Alustuseks haara peenralt mõned varred rabarberit. Pese need kenasti puhtaks ja puhasta. Haki neist ilusast väikesed kuubikud ja pane kaussi ootama.

Teiseks… väga ebakokanduslikult.. haara külmkapist pakike muretaignaga. Selle võite ka ise valmistada, kui olete vastavalt varustatud ja omate head närvi. Niisiis, mätsu taigen õhukese kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Vahepeal pane ahi sooja ja määra talle ütleme nii.. 160 kraadi. Kuni 200 kraadi võiks asi taluda. Pärast mäkerdamist pane põhi ahju eelküpsema ja asu tegelema järgmiset asjadega.

Sega rabarber ohtra kaneeliga ja jäta maitsestuma. Kui on tegu väga hapu rabarbriga, siis võib lisada ka pisut suhkrut, aga ma siiski väga ei soovita seda, sest ülejäänud kook on magus.

Nüüd haara kaks kaussi. Ühte kummuta munadest kollane ja teise valge. Suhkur ja vanilje lisa kollasele. Mikserda kõigepealt valge hästi kõvaks vahuks, seejärel tee kollastest tubli koogel-moogel. Võta kolmas kauss ja sega sinna munakollased ja kõva munavage ettevaatlikult kokku.

Ja siis on paras aeg haarata sõel ja sellega sõeluda segusse jahu õrnalt segades. Kui selle aja peale ei ole veel ahjust kõrbelõhna ja leeke tulnud, siis nüüd on viimane aeg kook ahjust välja võtta.

Ennast vastu kuuma ahjuplaati kõrvetamata, puista muretaignale rabarberi-kaneelisegu ja püüa need ühtlased ära jaotada. Sinna peale kummuta nüüd hoolikalt biskviittainas ehk muna-jahusegu ja aja see noaga laiali, et kataks kogu alumise pinna. Tuleks püüda rabarbarikuubikuid mitte üles kangutada.

Nüüd hinga sügavalt sisse ja pane kook ahju tagasi. Jäta ta sinna 15ks minutiks. Siis tule tagasi ja kui olevus ahjus on kuldpruun, siis on paras aeg ta välja võtta.

Tean, et koogi jahtumist kaua oodata on piin, aga natukene ju võiks, sest ootamine tasub ära.

Ahhhjummelkuihea!!!