Ahjus röstitud peet kitsejuustu ja sinepi-mee kastmega

Lihtne, maitsev ja tabav.

Koostisosad:

paar toorest peeti

koorikuga kitsejuustu

rukolat

inglise sinepit

vedelat mett

meresoola

oliivõli

Valmistamine:

Koori ja puhasta peet ning lõika õhukesteks ketasteks. Aseta kettad ahjupannile ning piserda oliivõliga ja jahvata peale soola. Rösti peete 200 kraadi juures umbes tunnikene, kuni peedid on jumekad ja pehmed. Viiluta kitsejuust ka ketasteks ning pane viilud peedilõikudele ja surka nad uuesti ahju umbes kümneks minutiks.

Sel ajal sega kastmeks lusikas inglise sinepit kahe lusika meega.

Serveerimiseks pane taldikule mõned rukolalehed, sinna peale paiguta kaks kitsejuustuga peediviilu, nirista peale kastet. Peale võid puistada ka pisut kuival pannil röstitud pähklipuru.

Nostalgiline kohupiima-tikrivorm

Minu lapepõlve mälestus soojadest suveõhtutest, kui pärast laupäevaõhtust saunaskäiku sai piparmünditee juurde nosida mõnusat kodust kohupiimavormi.

Sel suvel tahtsin seda maitset meenutada ja mmmmmm… kui hea see oli!

Koostisosad:

400 g vanilje kohupiima (võib kasutada ka magustama kohupiima, aga siis lisada vaniljet ja suhkrut)

2 muna

soovitud kogus hapusid tikreid

1 spl mannat või kaerajahu või muud jahuollust

hakitud piparmünti või melisi

Valmitamine:

Määri ahjuvorm võiga. Sega kausis kohupiim ja munad. Kui kohupiim on maitsestamata, siis lisa maitse järgi suhkrut ja kindlasti natukene vaniljet. Lisa juurde lusikas mannat või muud jahulist. Kaerajahuga tuleb ka väga hea. Sega juurde puhastatud hapud tikrid ja vala segu ahjuvormi. Peale võib panna paar kildu võid. Küpseta 200 kraadi juures umbes tund aega kuni vorm on pealt kuldpruun ja kenasti kerkinud.

Maiusta suveõhtul värke piparmünditee või klaasi külma piima juurde.

Lapsepõlve kohupiimasaiad

Koostisosad:

1 sai

2 muna

500 g maitsestamata kohupiima

2 spl suhkrut

1 tl vaniljesuhkrut

oliivõli

Valmistamine:

Sega kausis kohupiim munade ning suhkrutega. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Määri iga saiaviil altpoolt õrnalt õliga (siis jääb põhi küpsedes krõmps) ja aseta need plaadile. Tõsta igale saiaviilule paar supilusikatäit kohupiimasegu nii, et viil oleks ühtlaselt kaetud. Küpseta 200 kraadi juures, kuniks saiad on kuldpruunid.

Suvi-suvi-suvikõrvitsapirukas, mil pole põhja

Suvine maitsev suvikõrvitsapirukas augustikuu esimeseks päevaks. Viib keele alla, samas toidab ja täidab kere tervislikult oma peenramaa parimate maitsetega. Retsepti üheks allikaks Toidutare.

Koostisosad:

1 kg suvikõrvitsat

1 sibul

u 50 g riivjuustu

4 muna

2 dl jahu

1 dl head oliivõli

1,5 tl soola

0,5 tl musta pipart

Valmistamine:

Haara peenralt üks suurem suvikõrvits ja üks suurem sibul. Haki suvikõrvits peenteks viiludeks ja sibul väikesteks tükkideks. Haara kauss, sinna klopi lahti mõnusalt kollased naabritädilt ostetud kanamunad. Lisa juurde jahu, õli ja riivitud juust. Maitsesta soola ja pipraga ning sega kokku suvikõrvitsa ja sibulaga.

Kalla segu ahjuvormi ja küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit.

Tähelepanekuid:

* Jahuks sobis ilmatult hästi täistera nisujahu oma sõmerama dekstuuriga. Kindlasti tasuks proovida ka rukkijahu või kaerajahuga. Samuti ka tatrajahuga. (Kaerajahu ja tatrajahuga saab ka gluteenivaba versiooni proovida).

* Soola ja pipart peaks selle koguse juurde kindlasti rohkem panema.

* Juustu pole ka kunagi palju. :) Juustu lisades võib mõistagi õlikogust natukene vähendada.

* Järgmine kord proovin lisada juustu ka tsutt enne küpsetamise lõpetamist vormile peale. :)

Lapsepõlve rabarbsikook

Kõige kiirem ja lihtsam rabarberikook, ülimalt kodune ja maitsev. Nostalgiline lapsepõlveampsak. Juurde manustada piparmünditeed või hoopis külma värsket piima. Nautida sooja kevadõhtu värskes lootuses. Ma arvan, et see kook on iga korraliku eestlase südames ja meelel ning hirmsasti-hirmsasti tahaks seda külmal talvehommikul…

Samuti ehe näide sellest, et koogile ei ole vaja toppida toorjuustusid, jahusegusid, keeruliste nimedega idamaiseid maitseaineid… Lihtsuses peitub võlu!

Koostisosad:

paar rabarberivart

5 spl nisujahu

1 spl tärklist

6 ehtsat talukasvatatet kanade muna

6 spl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

kild soola


Valmistamine:

Jaota munavalged ja munakollased eraldi kaussidesse. Kollastele lisa suhkur ja vanillisuhkur ning vahusta mõnusaks kuldkollaseks koogel-moogeliks. Teises kausis vahusta munavalged kõvaks vahuks. Keset vahustamist lisa ka suts soola.

Nüüd sega ettevaatlikult kollane ja valge õhuliseks massiks. Siis sõelu juurde jahu ja tärklise segu. Ettevaatust – ära hoogsalt sega, munavalge võib kannatada saada ja kook ei kerki.

Kui tainas valmis, siis sega juurde puhastatud ja tükeldatud rabarber. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, sutska see ahju ja küpseta 200 kraadi juures umbes 15-20.

Liha tuleb võtta lihavõttel ehk seapraad ja hautatud kapsad

Viimasel ajal on olnud suur isu hautatud hapukapsa järgi. No vot olen üks neist inimestest, kes vajab aegajalt sääraseid suupisteid nagu hapukapsad, kiluvõileib, verivorst…

Lihavõtted andsid selleks hea võimaluse ja mis sobiks ka paremini kapsa juurde kui mitte seapraad.

Kõige parem hautatud hapukapsas

Koostisosad:

3 kg hapukapsast

1 sibul

musta terapipart

loorberilehti

soola

suhkrut

oliivõli

köömneid

Valmistamine:

Kui kapsas on liiga hapu, siis loputa need jooksva kraanivee all sõelal mahedamaks ja pane suurde potti. Lase juurde külma vett – täpselt kuni kapsaste piirini ning pista pott tulele. Lisa juurde üks terve kooritud sibul.

Lase potil podiseda umbes kaks tundi, siis lisa tunde järgi maitseained (kindlasti suhkrut), sörts õli. Lase veel podiseda natukene ning lisa köömned. Kokku võiks sel ülihästi lõhnaval potikesel madalal tulel umbes 3 tundi. Mida kauem, seda parem.

Sinna juurde võtsime küüslaukudega küpsetatud ahjuliha. Valmistamine üldjuhul nii, aga seekord oli liha palju vähem, kamarata. Küpses küpsetuskotis mõningate küüslauguküüntega.

Vanavanaema Liisi kanasupp

Minu lemmiksupiks on täiesti traditsiooniline kanasupp klimpidega a la minu vanavanaema Liisi. Olen nii kurb, et olin nõnna väike, kui ta pilvedele puhkama läks ning temaga praktiliselt ei kohtunudki, kuid tunnen, et ta on kusagil olemas ning valvab meie üle. Olen tema kohta nii palju lugusid kuulnud ning alati kui hing on haige või elu tundub raske, siis mõtlen tema peale ning hakkab kohe kergem.

Ja siis teen seda suppi ka.

Koostisosad (kogus: “sajale venelasele”):

1 terve kana/broiler

umbes 13 kartulit

2 suurt porgandit

4 l vett

soola

maitserohelist (tilli, peterselli)

Klimbid:

nisujahu

1 muna

soola

valget pipart

Valmistamine:

Pane kana veega suurde potti keema. Korja keemise alguses kogunev vaht ära. Peale vahu ära korjamist lisa suppi puhastatud ja tükeldatud porgandid ja lase sel tasasel tulel tund aega keeda. Seejärel võta umbes kulbitäis või rohkem kanasupipuljongit hilisemaks klimbitarbeks kõrvale ja lase sel jahtuda. Lisa supile puhastatud ja tükeldatud kartulid ja maitsesta supp soolaga. Maitse!

Vahepeal tee valmis klimbitainas – sega jahtunud puljong ühe munaga, maitsesta soola ja valge pipraga ning lisa jahu, kuniks segu on parajalt paks ja veniv. Tõenäoliselt on siis juba aeg klimpide tegemiseks ka – selleks kummuta lusikas haaval klimbitainast keevasse suppi. Tähele tasuks panna, et kaks klimpi ei läeks korraga ühte kohta, siis klimbid võivad kokku sulada ja muutuda liialt suureks. Keeda suppi veel nii kaua, et kartulid oleks pehmed ja klimbid kerkinud. Vahepeal võid lisada ka maitserohelised – peterselli ja tilli ning igaks juhuks veel maitset kontrollida. Vajadusel lisa soola.

Serveerimiseks tõsta suurele taldrikule kana. Kõrvale pane kahvlid ja soolatoosi. Supi kõrvale on sealt mõnus kanaliha nokkida. :)

Kui tahad head puljongit – lase kanal supis keemise lõpuni olla, kui aga head kana – võta kana natukene enne keetmise lõppu välja. :)

THE Kookoskook

Ühe korra ma olen selle ülihea kookoskoogi siia blogikesse juba kirja pannud, aga nüüd sain gastronautika meistriteosest (khm, ma tean, olen tagasihoidlik) ühe palju parema ja ülevaatliku (ning läbilõikelise) pildi. Kõhtu patsutades ja õelalt muieldes siis tutvustan teile oma niinimetatud firmakooki. Palun! Kes teavad.. need teavad.. kes on saanud.. nõuavad juurde. ;)

Koostisosad:

nisujahu
hea keefir
talumunad
suhkur
küpsetuspulber
vahukoor
palju kookoshelbeid
vaniljesuhkur
Valmistamine:
Kiirelt, lihtsalt ja olemas!
Heatujuliselt!
:)

Hernesupp

Meie pere lemmik hernesupp. Ilus kollane ja hästi mahe.
Koostisosad:

4 suitsusearibi (mitte väga suurt)

(eriti hea maitse lisamiseks võib lisada ka jupi suitsupõske)

700g kollaseid kooritud herneid
2,5l vett
1 sibul
2tl kuivatatud tüümiani
8 nelki

Valmistamine:


Kui teete suppi õhtusöögiks, siis pange hommikul herned soolvette likku. Mida kauem ligunevad, seda parem.

***

Tükelda ribid väiksemaks ja pane potti. Lisa herned ja vesi ning lase supp keema. Keemise alguses korja kindlasti vahtu. Lisa sibul, kuhu on sisse torgatud nelgid ning lase supil keeda tund aega. Seejärel korja supist välja kõik ribijupid ning lisa tüümian. Lase supil veel umbes pool tundi keeda. Maitse, vajadusel lisa soola.

Serveeri ohtra võiga kaetud rukkileivaga ning supis olnud ribikontidega.

Comfort food

Järgnevat söögiollust teen tavaliselt, kui olen üksi kodus või vajan midagi hingesoojendavat ja heatujulist.


Koostisosad:

1 väike supikurk
1 suurem tomat
pool purki veega tuunikala
köömneid
linaseemneid
basiilikupuru
sidrunipipart
soola

Valmistamine:

Lõika supikurk väikesteks kuubikuteks. Viska oliivõli tilgaga pannile ja küpseta. Mõne aja päras lisa sinna peeneks hakitud tomat ja küpseta veel kuniks supikurk hakkab juba pehmeks minema. Maitseta ohtralt köömnete, linaseemnete ja basiilikupuruga. Kui supikurk on nn al dente, siis lisa segule pool purki peenestatud tuunikala ja sega segu hoolega läbi, nii et ei jääks väga suuri tuunikalatükke. Lisa maitse järgi sidrunipipart ja soola ja keera tuli panni alt ära, kui tundub, et tuunikala on ka juba kuum.

Tõsta ports taldrikule ja lase heal maitsta. :)

(vabandused niru pildi eest, polnud korralikku kaamerat ja telefoni kaamera andis vaid sellise tulemuse)